Põhimõisted
Põhimõisted, mida tudeng võiks/peaks teadma oma õpingute edukaks elluviimiseks:
1. ÕKE – õppekorralduseeskiri ehk ÕKE kehtestab iga kõrgkool eraldi ja selles on kirjas õppekorralduse alused, sh üliõpilaste õigused ja kohustused ning eksamikorraldus.
2. Stipendiumid HTM-i hallatavates kõrgkoolides
a. erialastipendiumid
on mõeldud tudengitele, kes õpivad täiskoormusel väga heade õpitulemustega.
on mõeldud doktorantidele elukulude katmiseks. Alates 2022 sügisest alustanud doktorandid õpivad uue süsteemi alusel, kus enamus doktorante saab palka ja seega ei saa enam stipendiumi.
mille eesmärk on toetada erivajadusega õppijaid kõrghariduse omandamisel. Stipendiumi võivad taotleda keskmise, sügava või raske puudega üliõpilased.
e. asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetav stipendium
f. Vastavalt kõrgkoolile, võib leiduda ka lisanduvaid stipendiume
3. Stipendiumid Siseministeeriumi hallatavas Sisekaitseakadeemias
a. Põhistipendium 260€ kuus
b. Lisastipendium õppuritele, kes on eriliselt silma paistnud õppetöös või mõnel moel aidanud kaasa Sisekaitseakadeemia tegevusele
mille eesmärk on regioonist pärit noorte motiveerimine samas piirkonnas tööle asuma.
mille eesmärk on silmapaistvate tulemustega sportlaste motiveerimine.
4. Õppetoetused, mille eesmärk on tagada ligipääs kõrgharidusele ning motiveerida täiskoormusega tulemuslikku õppimist.
on mõeldud üliõpilastele, kes on pärit vähemkindlustatud perekondadest (leibkonna igakuine sissetulek ühe pereliikme kohta on alla 762,50€). Toetusele kvalifitseerib üliõpilane, kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid 75% ulatuses, kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine;
on mõeldud üliõpilastele, kes ei kvalifitseerunud vajaduspõhisele õppetoetusele, kuid kelle majanduslik olukord ja/või töövõime on pärast seda halvenenud. Vajaduspõhist eritoetust määravad ja maksavad õppeasutused, kes küsivad taotlejatelt vajadusel lisadokumente. Vajaduspõhine eriõppetoetus on küll kehtestatud õppetoetuste ja õppelaenu seadusega, ent erinevad kõrgkoolid sätestavad oma tingimused, mille alusel vajaduspõhist eritoetust taotletakse. Seetõttu on vajalik tutvuda oma kõrgkooli kodulehel oleva infoga. Küsimuste korral võtke ühendist õppenõustajaga.
a. Õppelaenu saab taotleda kord aastas.
b. Õppelaenu intress on fikseeritud 5% juures ning nõutav on kahe Eesti kodaniku käendus või Eestis asuv kinnisvara.
c. Õppelaenu on võimalik taotleda kui taotleja:
- on eesti kodanik või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibiv isik;
- õpingute kestus õppekava järgi on kuus kalendrikuud või enam;
- on täis- või osakoormusega õppiv üliõpilane Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses või;
- on kutseõppe tasemeõppes õppiv, keskharidust omav õpilane Eesti kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis või;
- õpib välisriigis Eesti kõrgkooli või kutseõppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis.
Üliõpilasesinduse ülesanne on seista üliõpilaste huvide ja vajaduste eest ning toetada neid oma õiguste kaitsmisel. Kui sul tekib ülikoolis probleem, siis pöördu julgelt oma üliõpilasesinduse poole!
üks ainepunkt vastab 26 tunnile üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle, millesse on arvestatud kontaktõpe (sh e-õpe), praktiline töö (sh praktika), iseseisev töö ja õpiväljundite hindamine.
Õppekava nominaalkestus viitab õppekavaga seotud õppeajale, mille jooksul üliõpilane peaks õppekava täitma sealjuures arvestades, et üliõpilane sooritab 30 EAP semestris ja 60 EAP õppeaastas. Näiteks bakalaureuseõppes on õppekava nominaalkestus 3 aastat, magistriõppes 2 aastat.
Täiskoormuse korral täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava arvestuslikust mahust vähemalt 75% (45 EAP-d õppeaastas). Kui täiskoormusega õppe nõuded ei ole täidetud, viib ülikool üliõpilase üle osakoormusega õppesse.
Osakoormuse korral on õppemaht 50–75% (30–44 EAP-d õppeaastas). Osakoormusega õppimine on tasuline.
Ekstern ei ole üliõpilane, kuid tal on lubatud täita õppekava, sh sooritada eksameid ja arvestusi (kuni 30 EAP-d õppeaastas), teha praktikat (v.a Erasmus+ välispraktika) ja kaitsta lõputöö või sooritada lõpueksam. Eksterni staatus antakse korraga semestriks või aastaks. Õppekorralduslikes küsimustes laienevad eksternile üliõpilase õigused ja kohustused.
Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine õppe- ja teadustöö kohustustest, kuid ta jääb edasi üliõpilaste nimekirja. Akadeemilise puhkuse ajaks peatub üliõpilase nominaalne õppeaeg ja sel ajal ei viida üliõpilast üle järgmisele aastale (kursusele). Üliõpilase õppe lõpukuupäev lükkub edasi puhkusel oldud aja võrra. Akadeemilisele puhkusele on võimalik siirduda igal ajal. Tuleb aga tähele panna, et kui minna akadeemilisele puhkusele kuupäeval, mil pool või rohkem semestrit on möödunud, loetakse semester õpitud semestriks ja selle eest lisandub kohustuslikku õppemahtu 30 EAP. Seetõttu on soovitav valida akadeemilise puhkuse pikkuseks kas semester või õppeaasta, nii saab akadeemilise puhkuse ajaks peatunud õpinguid kõige paremini jätkata.
Osakonna eesmärk on korraldada tasemeõpet üliõpilaste vastuvõtust kuni ülikooli lõpetamiseni. Osakond korraldab vastuvõttu, võtab vastu ja saadab välja külalisõpilasi, saadab ülikooli üliõpilasi välisõppesse, haldab õppeinfosüsteeme ja nõustab üliõpilasi, koordineerib tagasisideküsitlusi ja väljastab tõendeid ning diplomite ja akadeemiliste õiendite duplikaate.
ÕIS on õppekorralduse infovahetuskeskkond. Kooli elektroonilise õppeinfosüsteemi eesmärk on tagada õppeinfo parem kättesaadavust. ÕIS-ist leiab üliõpilane/õpilane vajaliku teabe õppekavade, tunniplaani ja enda õpitulemuste kohta.
Akadeemilises kalendris kuvatakse jooksva õppeaasta kalendri-sündmused. Näiteks arvestusnädal, avaaktus, avalduse esitamine, deklareerimisperiood, eksamisessioon, vaheajad, lõpuaktused ja muud sündmused.
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine VÕTA
a. aitab muuta nähtavaks ja väärtustada inimese teadmisi, oskusi ja pädevusi sõltumata nende omandamise viisist;
b. võimaldab arvestada varasemaid õpinguid ja töökogemust näiteks õpingute osana või kutse taotlemisel.
c. VÕTA võimaldab arvestada varasemaid õpinguid õppeasutustes, täiendusõpet või iseseisvalt õpitut, töö- ja muudest kogemustest saadud teadmisi ja oskusi.
Üliõpilaste rahulolu ja tagasiside on üks kriteeriumitest kõrgkoolide institutsionaalsel hindamisel, seega mängib see suurt rolli kõrgkoolide töös ja arengus. Tagasisidet antakse tudengite poolt õppeaine raames õpet läbiviidavas keskkonnas või keskselt õppeinfosüsteemis, kus tuleb tagada tagasiside andmise võimalus. Tagasiside aitab nii tudengil reflekteerida oma õppekogemuse üle kui ka annab sisendi õppejõu, instituudi ja ülikooli kui terviku arenguks. Tudengil on õigus anda tagasisidet eesmärgiga oma arvamus kuuldavaks teha, kohustus aidata kaasa ülikooli arengule ning vastutus lähtuda tagasiside andmisel heast tavast ja eetikast.
*Institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse ülikooli juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, ülikooli eesmärkidele ja arengukavale ning seda viib läbi Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur. Institutsionaalse akrediteerimise kohta võid lähemalt kuulata Tarktudengi kvaliteedikoolitusest.