Riik toetab vähemkindlustatud perekondadest pärit tudengeid kõrghariduse omandamisega kaasnevate lisakulude katmisel. Vajaduspõhine õppetoetus on kehtestatud õppetoetuste ja õppelaenu seadusega.

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng:

• kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid 75% ulatuses, kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine;
• kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on alla 762,50 eurot (2023. aasta seisuga).

Taotlemise meelespea

• Taotlus tuleb esitada riigiportaalis eesti.ee ja seda saab esitada kogu semestri vältel.
• Doktorantidele vajaduspõhine õppetoetus ei laiene, nemad saavad taotleda doktoranditoetust.
• Akadeemilisel õppepuhkusel viibiv tudeng ei saa taotleda õppetoetust.
• Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib portaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist.
• Kuni 24-aastase tudengi perekonnaks on tema vanemad ning alaealised õed, vennad, poolõed ja -vennad ka sel juhul, kui rahvastikuregistris on tudengi elukoha aadress märgitud perekonnaliikmetest eraldi.
• Kuni 24-aastane tudeng, kes on abielus, lapsevanem või lapse hooldaja, moodustab iseseisva perekonna.
• 25-aastane ja vanem tudeng on eraldi perekond ning õppetoetuse taotlemisel oma vanemate sissetulekust enam ei sõltu.
• Kui üliõpilane on kuni täisealiseks saamiseni olnud suunatud asenduskoduteenusele või perekonnas hooldamisele või talle on määratud eestkostja kuni täisealiseks saamiseni ning ta on esitanud seda tõendavad dokumendid, ei loeta tema perekonnaliikmete hulka tema vanemaid, õdesid, vendi, poolõdesid ja poolvendi.

Loe lähemalt Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.

Üliõpilasel on võimalus taotleda nii riiklikke, kõrgkooli kui ka erastipendiume, mis toetavad teadus- ja haridustegevust ning õppetööd.

Riiklikud stipendiumid

Riiklike stipendiumite maksmine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse määruses „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ kehtestatud tingimustel. Stipendiumid, mida on võimalik taotleda:

• Tulemusstipendium – suurepäraste õpitulemuste eest maksavad tulemusstipendiumit õppeasutused, kellele eraldatakse riigi poolt tegevustoetust. Tulemusstipendiumit on üliõpilasel õigus taotleda alates esimese õppeaasta teisest semestrist ning stipendiumi suuruseks on 100 eurot kuus. Taotlemiseks on vajalik ühendust võtta oma kõrgkooliga.
• Erialastipendium – eraldi fondid on loodud riiklikult prioriteetsetel erialadel õppijatele. Lisaks on võimalik taotleda erialastipendiumit nutika spetsialiseerumise kasvualadega (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursside väärindamine) seotud õppekavadel. Stipendiumite määruse kohaselt on erialastipendiumi suuruseks kõrghariduse I ja II astmel 160 eurot kuus.
• Doktorandistipendiumi eesmärk on toetada ja motiveerida riigile prioriteetsetes valdkondades või doktoriõpet toetavate meetmete raames täiskoormusega õppivaid doktoriõppe üliõpilasi. Doktorandistipendiumi suurus on 440 eurot kuus.
• Erivajadustega üliõpilaste stipendiumi suurus sõltub üliõpilase puude liigist ja raskusastmest ning on 60-510 eurot kuus.
• Vanemliku hoolitsuseta kasvanud noorte kõrgharidusõpingute toetamiseks makstakse neile kuus 160 eurot.

Teiste võimalike stipendiumide kohta leiab informatsiooni oma kõrgkooli koduleheküljelt. Loe ka Riigikogu Kantselei August Rei parlamendiuuringu stipendiumi kohta lähemalt!

Stipendiumid välismaal õppimiseks

Lisaks pakutakse eraldi stipendiume üliõpilastele, kes soovivad  õppida väliskõrgkoolis lühiajaliselt või omandada täismahus bakalaureuse, magistri- või doktorikraad mõnes välisriigi tunnustatud kõrgkoolis.

Kristjan Jaagu stipendiumid
Eesti riik toetab doktorantide ja magistrantide välisriigis õppimist Kristjan Jaagu stipendiumidega, mida on võimalik taotleda erineva kestusega õppeks:

• kraadiõpe välismaal stipendiumi saavad taotleda kõik, kes alustavad või jätkavad magistri – või doktoriõppe tasemel õpinguid tunnustatud välisülikoolis ning on valmis pärast lõpetamist Eestisse tööle asuma.
• välisõpingute stipendiumiga toetatakse välisõpinguid ühe akadeemilise õppeaasta ulatuses. Stipendiaatideks võivad olla Eesti kõrgkoolide magistrandid ja doktorandid, kes soovivad osa õpingutest välismaal läbida.
• välislähetuste stipendiumiga toetatakse lühiajalisi, kuni 30 päeva kestvaid õppe – ja teadustööga seotud magistrantide, doktorantide ning noorte teadlaste ja õppejõudude välislähetusi, mille eesmärgiks on osaleda erialasel konverentsil, seminaril, kursusel või muus erialases tegevuses.

Noore õpetlase stipendium
Noore õpetlase stipendiumi eesmärgiks on toetada andekaid Eesti keskkoolilõpetajaid bakalaureusekraadi omandamisel tunnustatud välisülikoolides. Stipendiumiprogramm on loodud eraettevõtjate ja Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös.

Välisriikide stipendiumid
Haridus ja Noorteamet (HARNO) korraldab Eesti riigi poolt välisriikidega sõlmitud koostöölepingute alusel üliõpilas- ja teadlasvahetust. Samuti vahendab HARNO informatsiooni erinevate välisriikide poolt ühepoolselt pakutavate õppimis- ja stipendiumivõimaluste kohta.

Täpsema informatsiooni nii Eesti kui ka välisriikide poolt Eesti üliõpilastele pakutavate stipendiumide kohta leiab HARNO kodulehelt.

Stipendium väliseestlastele

Rahvuskaaslaste programmi stipendiumi eesmärgiks on toetada väliseesti noorte õpinguid Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides ja riiklikes rakenduskõrgkoolides. Toetatakse õpinguid eestikeelse õppekavaga erialadel.

Kõikidel üliõpilastel on õigus taotleda lisaks veel toimetulekutoetust.

Tingimused õppelaenu taotlemiseks

2022/2023. õppeaastal on õppelaenu maksimaalmäär 3000 eurot. Õppelaenu on õigus saada igal haridustasemel ja –astmel üks kord õppeaasta jooksul.

Õppelaenu on võimalik taotleda kui taotleja:
– on eesti kodanik või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibiv isik;
– õpingute kestus õppekava järgi on kuus kalendrikuud või enam;
– on täis- või osakoormusega õppiv üliõpilane Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses või;
– on kutseõppe tasemeõppes õppiv, keskharidust omav õpilane Eesti kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis või;
– õpib välisriigis Eesti kõrgkooli või kutseõppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis.

Tingimused, mil õppelaenu tagasimaksmine peatub
Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki laenusaaja (kui esitatakse pangale vastav taotlus)l:
– ajateenistuses viibimise ajaks;
– ühel vanemal lapse kolmeaastaseks saamiseni;
– arst-residendil residentuuri lõpetamiseni.

Õppelaenu kustutamine
Õppelaen kustutakse laenusaaja surma või 80-100 % töövõimetuks tunnistamise korral. Neil puhkudel ei nõuta ka laenusaajalt ega tema käendajatelt õppelaenuga seotud kohustuste täitmist. Laenu andnud krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja õppelaenuga seotud kohustuste täitmist riigitagatise ulatuses.

Pank loobub laenusaalat õppelaenuga seotud kohustuste täitmise nõudmisest juhul, kui laenusaaja alaealisel lapsel tuvastatakse sügav puue. Sel juhul täidab laenusaaja eest kohustused kohustused eest Haridus- ja Teadusministeerium. Kohustuste täitmise võtab Haridus- ja Teadusministeerium üle sügava puudega last pidevalt hooldava ühe vanema õppelaenu puhul.

Riigiga õppelaenu maksegraafiku sõlmimine
Riigiga õppelaenu maksegraafiku sõlmimiseks tuleb täita avaldus. Maksegraafiku minimaalseks kuusummaks on 50 eurot ning maksimaalseks perioodiks 7 aastat. Kohtuasjade puhul on minimaalne kuusumma 65 eurot, maksimaalne periood samuti 7 aastat.

Loe pikemalt Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.